Lähemalt internetikasutusest turismis ja turismiturunduses

Turismi ja reisimisega seotud teenused on Forrester Research andmeil e-kaubanduses suurima osakaaluga valdkond. Turismiteenuste müük moodustas 2005. aastal 75% USA internetikaubanduse müügimahutudest.

Erinevate allikate andmed võivad mõneti erineda, ent sõltumata täpsetest numbritest on interneti tähtsus turismiturunduses ilmne. Forrester Research prognoosi kohaselt peaks aastaks 2010 toimuma 46% kõigist turismisektori B2C müügitehingutest internetis. Travel Daily News väitel võiks see näitaja USA-s ulatuda koguni 54%-ni. Prognoos näeb graafiliselt välja nii:

Internetikasutaja käitumist ja selle eripärasid reisimisega seotud info hankimisel on küllalt palju uuritud. Kahjuks pärinevad andmed mõistetavatel põhjustel Põhja-Ameerika turult, paralleelide tõmbamisel kohalike oludega tuleb arvestada mõneaastase mahajäämusega. Järgnevalt mõned huvitavamad nopped erinevate allikate uuringutulemustest:

• 79% turistidest kasutab info hankimiseks interneti abi ning 55% nendest sooritab internetis ka ostu või broneeringu. (Forrester Research)
• Online broneerijatest 34% teeb kõik vajalikud broneeringud internetis (lennupiletid, hotell, autorent, reisipakett jne) ning 78% broneerib internetis enam kui pool vajalikest teenustest. (Travel Industry Association of America)
• 66% puhkusereisi planeerijatest, kes soovivad sihtkohta jõuda lennukiga ning ööbida hotellis, kasutavad internetti ainsa infoallikana. (Randall Travel Marketing)
• Kõige kiirema kasvuga segment turismiturunduses internetis on hotellide turundus, mis võtab esikoha kuni 2006. aastani kiireimat kasvu näidanud lennureisidelt. (Travel Daily News)
• Turismiteenuste turu areng internetis ületas kuni 2005. aastani internetikaubanduse keskmist kasvu, ent alates 2005. aastast jääb valdkonna kasv kesmisest maha. Kui 2003. aastal kasvas turismiteenuste müük internetis 40%, siis 2007 aastal oli kasv vaid 18%. Kogu e-kaubanduse vastavad näitajad olid 26% ja 19%. Seni kiireimat arengut näidanud segment on jõudnud küpsusfaasi. (eMarketer)
• Külastajaid häirivad reklaamid, hüpikaknad ja lingid üheks oluliseks põhjuseks, miks viimastel aastatel turismiinfo hankimine ning reisi planeerimine internetis enam ei kasva. Risustamine müraga ning pealetükkivus e-turunduses viidavad aega ja häirivad teenusepakkujate kodulehtedelt adekvaatse info leidmist. (Yankelovitch, Inc)
• 2005. aastal olid reisi planeerimisel enim kasutatud infoallikateks internetis online-reisibüroode kodulehed (67%) ning tihedalt nende kannul otsingumootorid (64%). Järgnesid konkreetsete teenusepakkujate kodulehed (lennufirma, hotell, autorendifirma jne 54%) ning sihtkohta tutvustavad veebilehed (46%). (Travel Industry Association of America)
• Kõige enam otsitakse internetist infot hotellide ja nende hindade kohta (50%), järgnevad sihtkohaga tutvumine (46%), info lendude kohta (39%), reisikorraldaja info (24%) ning autorendi võimaluste ja hindade leidmine (12%). (Burst Media)
• Kõige kiiremini kasvas turistidele vajaliku info leidmisel otsingumootorite (61%) ning sihtkohta tutvustavate veebide (54%) populaarsus. (Travel Industry Association of America)
• Olulisimad tegurid, mida turist teenusepakkuja kodulehel hindab on lennu, majutuse või rendiauto saadavuse ning hindade info (55%), sihtkoha info (50%), eri- ja sooduspakkumiste olemasolu (49%). (Burst Media)
• Naised peavad eripakkumiste olemasolu tähtsamaks kui mehed (55% vs 45%) ning 55-aastaste ja eakamate turistide poolehoiu võitmisel on eriti oluline sihtkoha tutvustus (57%). (Burst Media)
• Naised moodustavad suurema osa internetis puhkusereisi planeerijatest (56%) ning broneerijatest (55%). Samas näiteks ärireisi internetis planeerijatest 54% ning broneerijatest 59% moodustavad mehed. Reisi planeerib internetis pigem kõrgema haridusega ning abielus turist. (Travel Industry Association of America)
• Tasuline reklaam ei ole ostuotsuse olulisemate mõjutajate seas. Kõige suurema tõenäosusega reageerib turist positiivselt loomulikele tulemustele otsingumootorites (36%), sõbra või kolleegi poolt e-postile saadetud soovitusele (34%), viitele külastatud veebist mõnele muule asjakohasele ja huvitavale kodulehele (26%) ning e-postile või uudiskirjale, mille saajaks ta ise on end registreeritud. Kõige edukamalt mõjuvad need kommunikatsioonivahendid sagedastele reisijatele. (Travel Industry Association of America)
• 44% internetti kasutavatest turistidest on end registreerinud mõne reisiteenuse pakkuja uudiskirja või e-posti teel saadetavate pakkumiste nimekirja. (Travel Industry Association of America)
• 83,2% turismisektori turundajatest pidas 2007. aastal kõige olulisemaks e-turunduse instrumendiks meilipostitusi. (Datran Media)
• E-maili kampaaniad suudavad stimuleerida etteplaneerimata reiside ostu. Promotsioon töötab. 12% reisijatest on tänu e-posti teel saadud soodustusele või pakkumisele käinud mõnel reisil, mida nad ilma pakkumiseta ei oleks ostnud. (Travel Industry Association of America)
• Reisiga seonduvat infot otsitakse tavalisest põhjalikumalt. Turismiinfo hankimisel otsingumootoritest sisaldab päring reeglina 3 märksõna, samal ajal kui keskmine otsing piirdub 2,6 sõnaga. Reisiga seonduvalt tehakse ühe sessiooni käigus 3 otsingut, muudel juhtudel on keskmine näitaja 2,3. Ühe otsingu käigus külastab reisi planeerija 2,1 lehekülge, mis on märgatavalt enam kui tavapäraselt kesmiselt külastatav 1,7 lehekülge. (The Travel and Tourism Research Association)
• Kõige sagedamini (46% ehk siis peaagu pooltel juhtudel) sisaldab turismiteenuste otsing linna nime. Riigi nime osakaal on 15% ning kaart, konkreetse hotelli nimi või tegevuse/ajaveetmisvõimaluse nimetus sisaldub otsingus 11% juhtudest. USA-s lisandub 26% otsingutest ka osariigi nimi (The Travel and Tourism Research Association). Peaks ilmselt eeldama, et maakond/osariik/territoriaalne üksus on oluline ka teiste suuremate ning tuntava maakondliku identiteediga riikide puhul (Prantsusmaal Burgundia, Itaalias Sitsiilia, Hispaanias Kataloonia jne). Eestis võiks eraldi piirkondadena mingil määral otsingutele mõju avaldada näiteks Virumaa, Saaremaa ja Hiiumaa.
• Turismiga seotud otsingutes eksisteerib “zoom” efekt – päringut modifitseerides katsetatakse tulemusi erinevalt geograafiliselt tasandilt.  See tähendab, et ühe otsingusessiooni raames proovib turist arvestatava tõenäosusega läbi näiteks kombinatsioonid “hotel in Kuressaare”, “hotel in Saaremaa” ja “accommodation in Estonia”. (The Travel and Tourism Research Association)

Eestis on küll e-kaubanduse osakaal USA turuga võrreldes minimaalne (Netikuller.ee tellitud uuringu andmeil vaid 1% vs näiteks USA 7% ja Suurbritannia 15%), ent vaevalt sellele tuginedes maksab siinses turismis interneti tähtsust alahinnata. Äärmisel juhul võime ehk eeldada, et siseturismi puhul jäävad näitajad siin toodud USA analoogidele märgatavalt alla. Suundumused näitavad siiski selget tõusutrendi ja välisturist planeerib reisi niikuinii eestlase internetikasutusest sõltumatult. Kui turismisektori ettevõte alahindab internetiturunduse võimalusi, jääb orienteeruvalt 50% potentsiaalsest turust piisava tähelepanuta.

Lähemalt SEO teenuste kohta.

Kirjutatud: 08. November 2008
Teema: internetiturundus
Silt: e-turundus, turismiturundus
Telli RSS uudisvoog, kirjuta oma kommentaar või lisa viide (trackback) enda kodulehelt.