Kaua oodatud muudatus nüüd siis konkreetse vormi saanud. Täna teatas Eesti Interneti Sihtasutus, et alates 1. veebruarist 2010 saab ee. laiendiga domeene registreerida uutel ning paindlikumatel tingimustel, ent domeeni registreerimine muutub tasuliseks.

Mõned olulisemad muutunud punktid reeglistikus:

• .ee domeeninimesid saavad registreerima hakata kõik soovijad, kaasa arvatud eraisikud ja välismaalased, kellel seni see võimalus puudus
• Üks registreerija saab registreerida mitu domeeni
• Registreerimise protsess muutub kaheastmeliseks. Enam ei saa domeene registreerida otse registris (EENetis), vaid registreerimised hakkavad käima läbi EIS akrediteeritud registripidajate (eelkõige internetiühenduse ja veebimajutuse pakkujad)
• Domeeni registreerimine muutub tasuliseks. Registripidajale kehtestab EIS domeeni aastamaksuks oletatavasti 300 krooni ringis, ent registripidajal on õigus domeeni registreerimise hind lõppkasutajale määrata vabalt vastavalt turutingimustele

Domeeni registreerimise reeglistik ei ole veel lõplik, selle kavand on üleval EIS kodulehel ja eelnõu kohta oodatakse kodulehel arvamusavaldusi 22. oktoobrist kuni 22. novembrini 2009.

Uute reeglite alusel peaks domeene saama registreerida alates 1. veebruarist 2010. Praegused .ee domeeni registreerijad peavad eeldatasti kuue kuu jooksul valima endale registripidaja, kes edaspidi nende domeene haldab. Muuseas ehk huvitav teada, et 19. oktoobri seisuga oli .ee domeene registris 72 000.

Kõige enam on muutusest ilmselt huvitatud mitmeid kaubamärke haldavad suurettevõtted, kes saavad nüüdsest kõigile brändidele oma domeenid registreerida. Tõenäoliselt tähendab muutus ka .ee domeenidele normaalse järelturu teket, siiani pole olulisematest domeenide ostu-müügitehingutest kuulda olnud, jõudu kohalikele “domaineritele” 

Avaldades arvamust Äripäeva turundusfopaa kohta, jäi mainimata otsene vale. Nimelt väidab Meelis Mandel ÄP saadetud kirjas, et Infoühiskonna teenuse seadus karmistub järgmisest aastast. Postituse saamise ajal võis veel ehk oletada, et äkki Äripäev teab midagi, mida meie ei tea. Nüüdseks on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pidanud vajalikuks sellise väite ümber lükata.

Infoühiskonna teenuse seaduse muudatused on küll jätkuvalt plaanis ja diskussiooni objektiks, ent hetkel käib alles avalik arvamuste kogumine. Ka sina saad oma arvamust avaldada Osalusveebis kuni 15.12.2008 ning saadud tagasisidet võidakse kasutada vastava eelnõu väljatöötamisel. Meenutame, et teema tõstis päevakorda õiguskantsler Indrek Tederi alles juunis 2008. Õiguskantsleri hinnangul on praegune seadus liiga mitmetitõlgendatav ning ei vasta eraelu kaitsvatele eurodirektiividele. Kui keegi väidab või annab mõista, et ta teab, millal võimalik muudatuste ja täienduste eelnõu valmib, kui kaua seda menetletakse, millal uus redaktsioon lõpuks vastu võetakse ja mis ajal see jõustub, on tegu teadliku ja otsese valega.

Täna kehtib endiselt alates 01.01.2008 jõustunud Infoühiskonna teenuse seaduse redaktsioon ja ilmselgelt jääb see kehtima kuni võimalike muudatuste jõustumiseni. Siin veelkord link adekvaatsele redaktsioonile.

Mõistagi ei leia Äripäeva lehekülgedelt veel ühtegi teemakohast selgitust ega kommentaari

Ilmselt paljude meilipostkasti laekus täna turunduspärl Äripäevalt. Need, kes varem ÄP poolt saadetavatest postitustest keeldunud, said peatoimetaja Meelis Mandeli nime alt e-kirja keeldumise kinnitamiseks või postituste lubamiseks. Kirja loogika oli sedavõrd jabur, et mitmed kliendid saatsid selle meile edasi. Kirja koopia:
———————————————————————————————————————
Sent: Thursday, December 04, 2008 4:10 AM
Subject: Info saamiseks

Tere!

Pöördun Teie poole nõusoleku saamiseks. Nimelt eeldab järgmisest aastast karmistuv infoühiskonna teenuste seadus, et e-postiga saadetaval infol ja pakkumistel oleks saaja nõusolek. Oleme Teile varem Äripäevast infot saatnud ja ühel hetkel olete teavitanud meid sellest loobumisest, nüüd küsime Teie soovid info osas veel kord üle.

Kinnituse (või keeldumise) saate anda SIIN

Tänutäheks loosime kuni 7. detsembrini 2008 info saamiseks nõustujate vahel välja osalemisvõimaluse Mare Porgi menukale juhtimiskoolitusele „Inimsuhete keerukus ja lihtsus. Miks me nii käitume?“.

Ootame vastust hiljemalt 7. detsembriks 2008.

Parimate soovidega
Meelis Mandel
Äripäeva peatoimetaja
m.mandel@aripaev.ee
———————————————————————————————————————
Kiri on saadetud rämpspostist juba keeldunud inimestele, ent selles küsitakse edaspidistest postitustest loobumise kinnitamiseks… saaja ees- ning perekonnanime, meiliaadressi ja telefoni. Nii “ei” kui “jah” vastuse kinnitamiseks pakutakse vormi, milles kontaktandmed on tärniga märgistatud kui kohustuslikud väljad:

Tõeliselt kurioosne lähenemine, aga mitte ainult. Postitus saabus teiste hulgas eraisikute aadressidele. Võiks ju märgata ka Infoühiskonna teenuse seaduse § 6 lg. 4, mida ei ole võimalik kaksipidi mõista:

(4) Adressaadi keeldumise korral ei tohi teenuse osutaja digitaalkujul kommertsteadaandeid temale edastada.

Seejuures lg. 1 ei jäta ka võimalust väita, et “nõusoleku küsimine info edastamiseks” ei ole kommertsteadaanne:

(1) Kommertsteadaanne on igat liiki teabe edastus, mis on kavandatud otseselt või kaudselt edendama teenuse osutaja nimel kaupade või teenuste pakkumist või tõstma teenuse osutaja mainet.

Juhtivale majanduslehele sobilikust ärikultuurist ei tahaks siinkohal rääkima hakata.

Kummaliselt libe tee valiti ka puht turunduslikult mõeldes. Siiani olen kuulnud vaid kolme nimetaja alla mahtuvaid reaktsioone: naeruväärne, ebameeldiv, üsna ükskõik. Kas mõni neist kategooriatest oli eesmärk? Nagu alati peitub saatan detailides. Pole ju keeruline paluda vastata vaid nõustujatel ja pakkuda selle eest auhinda, ent jätta kindlad keeldujad rahule. Milleks lasta neil veel midagi veel täita ja spämmimisega tekitatud ebameeldivaid emotsioone duubeldada? Ilma nõusolekuta postitamine niikuinii kaua jätkuda ei saa… Ka vabandus tülitamise pärast oleks omal kohal.

Kirjad on saadetud kasutades mail2market professionaalset e-posti turunduse platvormi. Tõenäoliselt raporteeritakse kampaania tulemusena korralikku avamise ja klikkimise protsenti. Selliseid mõõdikuid ei tasu võtta õnnestumise näitajana, kui suurem osa kirja lugejaid sind mõttes pikale teele saadavad.

Ehk kedagi huvitab:

Hetkel Eestis kehtiv Infoühiskonna teenuse seadus
USA The CAN-SPAM Act: Requirements for Commercial Emailers

Alates 3. detsembrist on registreeritud kaubamärkide omanikel võimalik endale registreerida .tel domeen. Tegu on täiesti uue kontseptsiooniga domeenilaiendiga. Kui traditsiooniliselt seotakse domeen IP aadressiga, siis .tel on seotud otse DNS kirjetes salvestatud domeeni omaniku kontaktandmete ning tegevuse märksõnadega. Sisuliselt tähendab .tel domeeni registreerimine firmale kontaktide (telefonid, faksid, mobiilid, Skype, aadressid, e-postid, messengerid jne) ning otsingutes kasutatavate märksõnadega kirjet globaalses infokataloogis. Andmed on domeeni omaniku poolt kontrollitavad ja muudetavad, kõik muutused toimivad online. Domeeni kirjetes salvestatud andmed saab linkida/integreerida olemasoleva kodulehe kontaktide leheküljele. Mõistagi on andmebaas optimeeritud ka mobiilsetele rakendustele.

.tel domeeni registreerimise ajakava:

3. detsembrist 2008 – 2. veebruarini 2009 kestab nn. Sunrise periood. Domeeni registreerimine on avatud ainult registreeritud kaubamärkide omanikele. Kaubamärk peab olema registrisse kantud enne domeeni registreerimistaotluse esitamist ning avaldus kaubamärgi registreerimiseks peab olema esitatud enne 30. maid 2008. Taotlused kinnitatakse Deloitte poolt ning rahuldatakse first-come, first-served põhimõttel. Domeeni saab registreerida minimaalselt 3-aastaseks perioodiks.

3. veebruarist 23. märtsini 2009 kehtivad nn. Landrush tingimused. Domeenid, mis Sunrise perioodil ei ole hõivatud, tehakse kättesaadavaks kõigile taotlejatele minimaalselt 3-aastaseks registreerimiseks premium hinnaga. Kehtib first-come, first-served põhimõte. Registreerimise maksumus võib sõltuvalt teenusepakkujast erineda, ent hind on küllalt kopsakas jäädes enamasti vahemikku 130 EUR… 400 EUR aasta kohta.

Alates 24. märtsist 2009 saavad kõik huvilised vaba .tel domeeni registreerida minimaalselt aastaks regulaarse kommertshinnaga, mis jääb tõenäoliselt vahemikku 15 EUR… 50 EUR aasta kohta.

Esmapilgul tundub kontseptsioon küllalt huvitav. Mobiilsetele rakendustele mõeldud .mobi laiend seni teab mis populaarsust saavutanud ei ole, .tel kataloogikontseptsioon peaks ehk (vähemasti tavahinnaga) registreerimiseks täiendava ajendi pakkuma.

.tel domeeni halduriks on brittide kompanii Telnic. Lähemat infot domeeni registreerimise tingimustest ning presentatsioone kasutusvõimaluste kohta leiad nende kodulehelt Telnic.org

Allahindlused ja sooduskampaaniad on teema, millest majanduslanguse ajal klientidega nõu pidades järjest sagedamini juttu tuleb. Üldiselt kui potentsiaalne ostja ei osta, siis tal kas ei ole tõsist vajadust, pole kiiret, ta ei usalda pakkujat või talle ei meeldi hind. Majanduse langedes kasvab hinnapakkumise tähtsus ostuotsuse protsessis. Seth Godinilt siia juurde mõned lihtsaid ja tabavad mõtted.

Majanduse kõrghetkedel klient “väärtustab aega”. Hind võib olla pisut kõrgem, ent “aeg on raha” ja pisut odavama hinna pärast ei viitsi paar kvartalit kaugemal olevasse ärisse minema hakata. Ostud tehakse kohe, “enne kui hind jälle tõuseb” või “keegi väärt kraami eest ära rabab”. Ettevõtetes mõeldakse peamiselt tehingu lõpetamisele “veel selle kvartali eelarves”, preemiatele ning aktsionäride ja ülemuste rõõmustamisele heade uudistega.

Praegustel aegadel ostetakse ainult “sigasoodsalt”. Kui hind ei kvalifitseeru klassi “äss pakkumine”, pole kusagile kiiret. Ootame, vaatame – küll tekib soodsam võimalus…

Soodustused aitavad müüa, ent allahindluste tegemine pole nii lihtne kui esmapilgul tundub. Ei saa lihtsalt kõigel valimatult hinda langetada. Kui kogu aeg kehtib “eripakkumine”, siis ei mõju see enam soodustusena. Pigem saab klient sõnumi, et su toode või teenus on ülehinnatud ja seda ei kannatagi kallimalt osta. Lisaks jääb alati turule ostjaid, kes oleksid meeleldi valmis maksma ka kõrgemat hinda – neile odavamalt müües kaotad lihtsalt raha.

Kogu asja tuumaks on küsimus “kas sa ostad, kui annan hinnas alla?” Allahindlus ei mõju kuidagi kliendile, kes üldse pakutava vastu huvi ei tunne. Soodustuse kõige olulisem eesmärk on aidata otsustada neil, kellel on olemas huvi, ent keda praegune hind paneb kõhklema või ostu edasi lükkama.

Anna müügipersonalile õigus paindlikult soodustust pakkuda kui klient on huvitatud, ent kõhkleb. “Ok, broneeri/telli/osta kohe ja ma teen sulle veel 10% alla”. Poemüüjal või müügiesindajal võiks olla varuks personaalsed sooduskupongid, mida kõhklevate klientidega suheldes kasutada. Kupongile võiks müügiesindaja (soovitavalt käsitsi) kirjutada nii allahindluse suuruse kui kehtivuse kuupäeva.

Kindlasti ei ole hinna langetamine midagi sellist, mida ükski äri hea meelega teeb. Ent keerulistel aegadel on ka valikud keerulised. Sa kas oled hinnas paindlik või jääd kliendist ilma.

Seth Godin: Creating a clearance sale culture