Artikliturundus iseenesest on mainekujunduse ja suhtekorralduse klassika, jalgratast ei ole vaja leiutada. Kirjuta ja avalda oma firma tegevusvaldkonnaga seotud artikleid ning paku asjakohaseid nõuandeid – nii positsioneerid end eksperdina, tõstad oma (ettevõtte) tuntust ja mainet.

Internetis on võimalik artiklite avaldamiseks leida võimalusi mõnevõrra lihtsamalt kui trükimeedias. On olemas rida spetsiaalseid veebikeskkondi, mis avaldavad artikleid ja lubavad materjali vabalt kopeerida ning kasutata näiteks kodulehtede sisu täiendamisel. Reeglina peab ainsa piiranguna autoriinfo (sh selle juures olev link autori kodulehele) jääma muutumatuks. Tuntuima sellise artiklite kogumi leiad aadressilt ezinearticles.com, kohalikuks analoogiks on Peep Laja poolt maale toodud artiklid.eu.

Internetiturunduse ja otsingumootoritele optimeerimise instrumendina aitavad levivad artiklid suurendada autori kodulehele sisenevate viidete arvu. Iga link võib tuua täiendavaid külastajaid, sisenevate linkide arv on ka üks kõige olulisemaid tegureid positsiooni parandamisel otsingumootorites. Samas tasub tähelepanu pöörata, et internetis on artiklite kirjutamisel ning levitamisel oma spetsiifika. Siin 10 nippi, mis aitavad sul artikliturundusest maksimumi võtta:

1. Kirjuta erinevaid artikleid. Ära kopeeri, kirjuta originaalartikkel igale erinevale artikliturunduse veebilehtedele. See nõuab küll rohkem tööd, ent tasub end ära. Otsingumootorid püüavad sama sisuga lehti mitte indekseerida, seepärast ei ole korduvalt avaldatud artikli koopiad üldjuhul otsingumootorites leitavad. Indekseerimata lehtedelt saadavatel linkidel puudub kahjuks väärtus. Ära arvesta, et su artikli sisu liiga palju kopeeritakse, peamise kasuteguri annab originaali avaldamine.
2. Sisu loeb. Ära kirjuta ainult otsingumootoritele, kirjuta ikka eelkõige lugejale. Paku talle väärtuslikku informatsiooni. Any publicity is good publicity reegel küll kehtib, ent nii nagu artiklite abil on võimalik oma mainet eksperdina tõsta, on suure hulga sisutute tekstide avaldamisega võimalik ka reputatsiooni kahjustada. Lugeja kulutab oma aega, paku talle selle eest midagi väärtuslikku.
3. Kirjutades inimestele arvesta ka robotitega. Kui artikli pealkiri ning sisu sisaldavad õigeid märksõnu, võib ka artikliturunduse veebis avaldatud tekst saavutada otsingumootorites head positsioonid ning tuua su kodulehele sel teel täiendavaid külastajaid.
4. Parim artikli pikkus on orienteeruvalt 500-700 sõna. Kui öelda on palju rohkem, kirjuta ühe pika asemel parem mitu lühemat artiklit, vastasel korral ei ole tekst internetis kõige lugejasõbralikum. Ära kirjuta ka palju lühemalt – oluliselt lühem tekst jääb sisuliselt hõredaks. Vähem 250 sõna puhul ei pruugi otsingumootorid teksti indekseerimiseks piisavalt kaalukaks pidada.
5. Ära unusta, et internetis inimene mitte ei loe, vaid skaneerib teksti. Kasuta lühemaid lauseid, liigenda tekst lõikudeks, rõhuta. Vajadusel lisa vahepealkirjad.
6. Kui avaldad artikli ka oma kodulehel, lisa mujal avaldatud versiooni juurest kindlasti viide ka konkreetsele originaalversiooni lehele. Kui sama sisuga tekst esineb erinevatel lehtedel, püüavad otsingumootorid tuvastada originaalversiooni ning annavad sellele kõrgeima väärtuse. Kui viitad artikli juurest näiteks ainult oma veebi avalehele, võib otsingumootor pidada originaaliks artikliturunduse lehel avaldatud eksemplari ning su kodulehe PageRank ning ning nähtavus otsingumootorites kannatab.
7. Ära viita oma veebist artikliturunduse lehele tagasi. Linkide vahetamine devalveerib otsingumootorite silmis sealt saadud viidet oluliselt.
8. Võimalusel kasuta oma kodulehele viitamisel alati ankurtekstiga linki. Näiteks link meie firma kodulehele märksõnaga internetiturundus on meile SEO aspektist palju väärtuslikum kui lihtsalt viide veebiaadressile www.frontpage.ee või firma nimele Frontpage OÜ.
9. Võimalusel lingi oma kodulehele artikli põhiteksti seest, mitte ainult autoriinfo osast artikli alt. Google annab teksti seest antud viidetele suurema kaalu kui lehe alaosast saadud linkidele. Mida lähemal teksti algusele link asub, seda suurem on tema väärtus SEO seisukohast.
10. Kui postitad väga palju artikleid erinevatesse veebidesse, varieeri kindlasti kodulehele viitavate linkide ankurteksti. Liiga palju ühe märksõnaga viiteid teeb su veebi lingiprofiili ebaloomulikuks ning võib käivitada Google spämmifiltrid. Tulemuseks võib olla karistus ja kodulehe positsiooni parandamise asemel saavutad hoopis positsiooni langemise otsingumootorites. Kuni paarikümne artikli korral seda muret ei ole, ent kui tõeliselt hoogu satud, tasub pisiasjades hoolikas olla.

Kui vajad lisainfot või abi artiklite kirjutamisel ning levitamisel, saame aidata nii nõu kui tegevustega. Vahedat sulejooksu!

Microsoft Research esitles oktoobris uue “sotsiaalse otsingumootori” uRank prototüüpi. uRank võimaldab:

• Otsingutulemusi omatahtsi organiseerida, rühmitada ning lisada neile märkmeid
• Jagada otsingutulemusi ning soovitusi sõpradega
• Täiendada tulemusi videote, fotode või muu originaalmaterjaliga

Lisaks pakub uRank kõige lihtsama võimaluse parandada otsustavalt oma kodulehe SEO sooritust – paiguta see lihtsalt otsingutulemustes esikohale -:)

Projekti tutvustuse leiad siit ning uRank avalehe siit. Üritusele teiselt poolt lompi uRank kasutajaks registreeruda vastab Microsoft siiski: “Hi, We’re sorry. uRank is only accessible to US users right now. We’re working on this…“.

uRank tundub üsna sarnane Wikipedia asutajate poolt aasta algul lansseeritud Wikia otsingumootorile ning Google + Digg spekulatsioonidele. Ühelt poolt on moodsad otsingumootorid (ok, eelkõige kehtib väide Google kohta) suutnud arendada robotiseeritud otsingu täiusele küllalt lähedale, teisalt mõeldakse taas järjest enam kasutajakogemuse kaasamisele tulemuste hindamisel. Samasse ooperisse kuulub Microsofti poolt juulis avalikustatud BrowseRank projekt. Väidetavalt kasutab ka Google vaikimisi orgaaniliste tulemuste tuunimisel CTR sarnast näitajat, ent algallikast selle kohta informatsiooni pole seni lekitatud.

Microsoft`i väitel ei ole neil plaanis uRank tehnoloogiat kuidagi Live Search otsingumootoriga ühendada ja eesmärgiks oli luua prototüüp, mis aitab Microsoftil lähemalt uurida kasutajate eelistusi ning käitumist. Eks tulevik näitab, kas tegu on tõsisema üritusega ehitada uue põlvkonna otsimootor või pelgalt vahendiga, mille abil internetikasutajate kohta rohkem personaalset informatsiooni kogutakse.

Turismi ja reisimisega seotud teenused on Forrester Research andmeil e-kaubanduses suurima osakaaluga valdkond. Turismiteenuste müük moodustas 2005. aastal 75% USA internetikaubanduse müügimahutudest.

Erinevate allikate andmed võivad mõneti erineda, ent sõltumata täpsetest numbritest on interneti tähtsus turismiturunduses ilmne. Forrester Research prognoosi kohaselt peaks aastaks 2010 toimuma 46% kõigist turismisektori B2C müügitehingutest internetis. Travel Daily News väitel võiks see näitaja USA-s ulatuda koguni 54%-ni. Prognoos näeb graafiliselt välja nii:

Internetikasutaja käitumist ja selle eripärasid reisimisega seotud info hankimisel on küllalt palju uuritud. Kahjuks pärinevad andmed mõistetavatel põhjustel Põhja-Ameerika turult, paralleelide tõmbamisel kohalike oludega tuleb arvestada mõneaastase mahajäämusega. Järgnevalt mõned huvitavamad nopped erinevate allikate uuringutulemustest:

• 79% turistidest kasutab info hankimiseks interneti abi ning 55% nendest sooritab internetis ka ostu või broneeringu. (Forrester Research)
• Online broneerijatest 34% teeb kõik vajalikud broneeringud internetis (lennupiletid, hotell, autorent, reisipakett jne) ning 78% broneerib internetis enam kui pool vajalikest teenustest. (Travel Industry Association of America)
• 66% puhkusereisi planeerijatest, kes soovivad sihtkohta jõuda lennukiga ning ööbida hotellis, kasutavad internetti ainsa infoallikana. (Randall Travel Marketing)
• Kõige kiirema kasvuga segment turismiturunduses internetis on hotellide turundus, mis võtab esikoha kuni 2006. aastani kiireimat kasvu näidanud lennureisidelt. (Travel Daily News)
• Turismiteenuste turu areng internetis ületas kuni 2005. aastani internetikaubanduse keskmist kasvu, ent alates 2005. aastast jääb valdkonna kasv kesmisest maha. Kui 2003. aastal kasvas turismiteenuste müük internetis 40%, siis 2007 aastal oli kasv vaid 18%. Kogu e-kaubanduse vastavad näitajad olid 26% ja 19%. Seni kiireimat arengut näidanud segment on jõudnud küpsusfaasi. (eMarketer)
• Külastajaid häirivad reklaamid, hüpikaknad ja lingid üheks oluliseks põhjuseks, miks viimastel aastatel turismiinfo hankimine ning reisi planeerimine internetis enam ei kasva. Risustamine müraga ning pealetükkivus e-turunduses viidavad aega ja häirivad teenusepakkujate kodulehtedelt adekvaatse info leidmist. (Yankelovitch, Inc)
• 2005. aastal olid reisi planeerimisel enim kasutatud infoallikateks internetis online-reisibüroode kodulehed (67%) ning tihedalt nende kannul otsingumootorid (64%). Järgnesid konkreetsete teenusepakkujate kodulehed (lennufirma, hotell, autorendifirma jne 54%) ning sihtkohta tutvustavad veebilehed (46%). (Travel Industry Association of America)
• Kõige enam otsitakse internetist infot hotellide ja nende hindade kohta (50%), järgnevad sihtkohaga tutvumine (46%), info lendude kohta (39%), reisikorraldaja info (24%) ning autorendi võimaluste ja hindade leidmine (12%). (Burst Media)
• Kõige kiiremini kasvas turistidele vajaliku info leidmisel otsingumootorite (61%) ning sihtkohta tutvustavate veebide (54%) populaarsus. (Travel Industry Association of America)
• Olulisimad tegurid, mida turist teenusepakkuja kodulehel hindab on lennu, majutuse või rendiauto saadavuse ning hindade info (55%), sihtkoha info (50%), eri- ja sooduspakkumiste olemasolu (49%). (Burst Media)
• Naised peavad eripakkumiste olemasolu tähtsamaks kui mehed (55% vs 45%) ning 55-aastaste ja eakamate turistide poolehoiu võitmisel on eriti oluline sihtkoha tutvustus (57%). (Burst Media)
• Naised moodustavad suurema osa internetis puhkusereisi planeerijatest (56%) ning broneerijatest (55%). Samas näiteks ärireisi internetis planeerijatest 54% ning broneerijatest 59% moodustavad mehed. Reisi planeerib internetis pigem kõrgema haridusega ning abielus turist. (Travel Industry Association of America)
• Tasuline reklaam ei ole ostuotsuse olulisemate mõjutajate seas. Kõige suurema tõenäosusega reageerib turist positiivselt loomulikele tulemustele otsingumootorites (36%), sõbra või kolleegi poolt e-postile saadetud soovitusele (34%), viitele külastatud veebist mõnele muule asjakohasele ja huvitavale kodulehele (26%) ning e-postile või uudiskirjale, mille saajaks ta ise on end registreeritud. Kõige edukamalt mõjuvad need kommunikatsioonivahendid sagedastele reisijatele. (Travel Industry Association of America)
• 44% internetti kasutavatest turistidest on end registreerinud mõne reisiteenuse pakkuja uudiskirja või e-posti teel saadetavate pakkumiste nimekirja. (Travel Industry Association of America)
• 83,2% turismisektori turundajatest pidas 2007. aastal kõige olulisemaks e-turunduse instrumendiks meilipostitusi. (Datran Media)
• E-maili kampaaniad suudavad stimuleerida etteplaneerimata reiside ostu. Promotsioon töötab. 12% reisijatest on tänu e-posti teel saadud soodustusele või pakkumisele käinud mõnel reisil, mida nad ilma pakkumiseta ei oleks ostnud. (Travel Industry Association of America)
• Reisiga seonduvat infot otsitakse tavalisest põhjalikumalt. Turismiinfo hankimisel otsingumootoritest sisaldab päring reeglina 3 märksõna, samal ajal kui keskmine otsing piirdub 2,6 sõnaga. Reisiga seonduvalt tehakse ühe sessiooni käigus 3 otsingut, muudel juhtudel on keskmine näitaja 2,3. Ühe otsingu käigus külastab reisi planeerija 2,1 lehekülge, mis on märgatavalt enam kui tavapäraselt kesmiselt külastatav 1,7 lehekülge. (The Travel and Tourism Research Association)
• Kõige sagedamini (46% ehk siis peaagu pooltel juhtudel) sisaldab turismiteenuste otsing linna nime. Riigi nime osakaal on 15% ning kaart, konkreetse hotelli nimi või tegevuse/ajaveetmisvõimaluse nimetus sisaldub otsingus 11% juhtudest. USA-s lisandub 26% otsingutest ka osariigi nimi (The Travel and Tourism Research Association). Peaks ilmselt eeldama, et maakond/osariik/territoriaalne üksus on oluline ka teiste suuremate ning tuntava maakondliku identiteediga riikide puhul (Prantsusmaal Burgundia, Itaalias Sitsiilia, Hispaanias Kataloonia jne). Eestis võiks eraldi piirkondadena mingil määral otsingutele mõju avaldada näiteks Virumaa, Saaremaa ja Hiiumaa.
• Turismiga seotud otsingutes eksisteerib “zoom” efekt – päringut modifitseerides katsetatakse tulemusi erinevalt geograafiliselt tasandilt.  See tähendab, et ühe otsingusessiooni raames proovib turist arvestatava tõenäosusega läbi näiteks kombinatsioonid “hotel in Kuressaare”, “hotel in Saaremaa” ja “accommodation in Estonia”. (The Travel and Tourism Research Association)

Eestis on küll e-kaubanduse osakaal USA turuga võrreldes minimaalne (Netikuller.ee tellitud uuringu andmeil vaid 1% vs näiteks USA 7% ja Suurbritannia 15%), ent vaevalt sellele tuginedes maksab siinses turismis interneti tähtsust alahinnata. Äärmisel juhul võime ehk eeldada, et siseturismi puhul jäävad näitajad siin toodud USA analoogidele märgatavalt alla. Suundumused näitavad siiski selget tõusutrendi ja välisturist planeerib reisi niikuinii eestlase internetikasutusest sõltumatult. Kui turismisektori ettevõte alahindab internetiturunduse võimalusi, jääb orienteeruvalt 50% potentsiaalsest turust piisava tähelepanuta.

Lähemalt SEO teenuste kohta.

Nädalavahetus on küll möödas, ent kerge lõdvestus kulub ehk esmaspäevalgi ära. Sõbrad edastasid kettkirja, mis tundub vahelduseks küllalt veenev. Siin jõuab see rohkem kui 5 inimeseni ja samal ajal ei risusta kellegi postkasti – nimetame seda kasvõi spämmikultuuriks

E-postiturundus tundub nii lihtne ja odav, et detailide läbimõtlemisele nagu ei peakski eriti tähelepanu pöörama. Ebaprofessionaalselt läbiviidud kampaania võib osutuda hoopis mitteturunduseks. Rämpsu ja müra maht kasvab iga päevaga, postkasti risustaja saab külge spämmija reputatsiooni.

Hiljutine kogemus. Postkasti laekus meil, mille sisuks “saadame Teile OÜ XYZ tutvustuse, kuna oleme huvitatud pakkuma oma kvaliteetseid teenuseid”. Juures mõistagi toekas müügiargumentide ning püsiklientide nimekiri, postitatud “lugupidamisega ja meeldivale koostööle lootma jäädes”. Juhuslikult vajasime parajasti pakutud teenuseid ning saatsin teenusepakkujale hinnapäringu.

Aeg möödus ja loobusin juba pakkumist ootamast, ligi 2 nädalat hiljem siiski laekus vastus: “Kahjuks ei ole meil otstarbekas Teile pakkumist teha, kuna teenuste hind oleks Teie jaoks liiga kallis.” Seekord saadetud vaid “lugupidamisega”, koostöösoov oli kadunud.

Kokkuvõttes ei ilmutanud OÜ XYZ selliselt mingit lugupidamist ning raiskas nii minu kui iseenda müügiesindaja aega. Järgmisi päringuid teenuste kohta, mida see ettevõte samuti pakub ning millele neil ilmselt “oleks otstarbekas pakkumine teha”, ei ole minul kuigi huvitav neile saata. Firma nimi pole siinkohal tähtis, tegu on mingil määral tüüpjuhtumiga ning kasumit taotlevaid mitteturundusühinguid on teisigi.

Milline võiks olla kokkuvõte ja praktiline näpunäide?

• Tee kodutöö ära. E-post pakub võimalust küllalt täpseks sihtimiseks. Ka hajusa kampaania korral saad andmebaasist välja selekteerida adressaadid, kelle asukoht, firma käive, töötajate arv või mistahes muu teadaolev näitaja ei sobi pakutava teenusega.
• Vasta e-posti teel tulnud päringule 24 tunni jooksul. Kui kalkulatsioonid või muu lõpliku vastuse koostamiseks vajalik eeltöö võtab kauem aega, teavita 24 h jooksul vastuse saatmise tähtajast.
• Ära otsusta kliendi eest. See on üks enamlevinud vigu. Viisakas, ent tõepoolest kallivõitu pakkumine on igal juhul parem lahendus. Vajadusel võib täiendavalt selgitada, millega hinnatase on põhjendatud ning pakkuda muid teenuseid. Klient teeb valiku ainult talle endale teadaolevate kriteeriumite järgi.
• Lõpeta olukord kliendile positiivse emotsiooniga. Kui tõepoolest ei ole talle võimalik soovitud teenust pakkuda, on omal kohal vabandus ja emotsionaalne kompensatsioon. Paku kliendile näiteks soodustust muude teenuste tellimisel. Käsitle probleemi kui võimalust – turundusliku tulemuse määrab mitte probleemi olemasolu (keegi pole täiuslik), vaid selle lahendamine. Ära unusta näidata, et endiselt jagub nii lugupidamist kui koostöösoovi.