Frontpage Internetiturundus » hea teada

Kui paljud neist ostavad?

GV — Tue, 16 Mar 2010 21:21:32 +0000

E-poe arendamisel ja turundamisel jõuame küllalt kiiresti küsimuseni realistlikest ootustest – kui suur osa veebi külastajatest on võimalik midagi ostma panna? Liiga kõrged ootused on küllalt levinud – esmapilgul võib tunduda loogiline, et e-poodi niisama ringi vaatama ei tulda ning window-shopperite osakaal pole eriti suur. Milline on tegelikkus?

The Nielsen Company korraldab juba mitmendat aastat regulaarset uuringut MegaView Retail. Muuhulgas mõõdab uuring ka e-kaubanduses sooritatavate ostude suhet (conversion rate) e-poe külastajate (unique visitors) hulgas. Uuringusse sattumise eeltingimuseks oli vähemalt 500 000 unikaalset külastajat kuus, seega väikestest numbritest tingitud statistilised anomaaliad peaksid olema kenasti välja triigitud. Viimane tulemus pärineb jaanuarist 2010 ning selle TOP 10 näeb välja nii:

Lisame juurde sarnase edetabelid aastatest 2009 ja 2008:

Nagu näha, küünivad parimad 50%-ni ning esikümme lõpetatakse 15% ümbruses. Tasub ka tähelepanu pöörata, et enamik top tulemusi näidanuid vahetuvad aastast aastasse st selline tase ei ole normaalse tegevuse korral jätkusuutlik.

Teine oluline seik, et kõige kõrgemat ostjate osakaalu näitavad reeglina valdavalt püsiklientidele orienteeritud keskkonnad – nt Schwan`s pakub toidukaupade kojutoimetamist, Amway klientuuri moodustavad võrkturustusketi edasimüüjad jne.

Tavapärased e-poed suudavad ostjateks “konverteerida” reeglina ca 2% külastajatest. Suurem osa edukalt toimivaid veebipoode tegutsevad tasemel 2-5%, vaid vähestel õnnestub saavutada kõrgem klientide osakaal. Reaalselt umbes selliste näitajatega peaksid e-kaubanduse tegevusplaanides arvestama, mis muidugi ei tähenda, et siin peaks lõpetama arenduse, paremaks minna saab alati.

Pikemalt e-poodidest Äripäeva e-kaubanduse seminaril.

Lätlaste turismiturunduse ämber

GV — Fri, 13 Nov 2009 11:18:30 +0000

Lätikeelsetes blogides levib kiiresti info Läti Turismiameti ämbrist kampaania “Live Riga” sloganiga “Easy to go, hard to leave”, millest kellegi tähelepanematuse tõttu sai “Easy to go, hard to live” . Riia linna ligi 10 miljoni kroonise (mõningatel andmetel ka enam kui 20 mln) eelarvega turundusaktsioon pidi linna pisut metsikut kuvandit ingliskeelse turisti jaoks kultuursemaks muutma.

Reklaame plaanitakse avaldada alates 23. novembrist muuhulgas ka Eestis, Soomes, Norras jne. Töö käigus muutis sõnum pisut vormi ja välireklaami plakatid ning flaierid said valmis sellisel kujul:

Praeguseks on kampaania peatatud ja plakatid ning trükised läinud parandamisele. Saatan peitub ka suurte projektide puhul detailides…

Läti keele oskajad saavad pikemalt lugeda näiteks siit

Koodi postitamine Wordpressis

GV — Sun, 08 Nov 2009 19:25:08 +0000

Oled leidnud kasuliku koodijupi ja tahad seda oma blogis jagada. Aga my bad, sinu postitusest kopeeritud kood ei tööta. Tuleb tuttav ette? Worpress kipub oma tarkusega oletama, mida sa tegelikult tahtsid ning moonutab koodis kasutatud jutumärgid, ridade vahed vm elemendid. Kuidas postitada kood selliselt, et ta ka töötab?

Appi tuleb html

(preformatted) märgend. Kopeeri kood postitusse kujul ”koodijupp”, mida kõik saavad kasutada
ning ta hakkab välja nägema nii

"koodijupp", mida kõik saavad kasutada

Selliselt ütled Wordpressile ja brauseritele, et koodi pole tarvis mingil moel ilustada, see on juba eelnevalt formaaditud. Kood töötab ka peale seda, kui keegi ta sinu Worpressi postitusest omale kopeerib. Siiski üks probleem on veel lahendada, nimelt ei tunnusta preformatted tekst muuhulgas ka su veebi kujundust ja pikad koodiread jooksevad leheküljelt välja. Lahenduseks sobib märgendi ohjamine CSS abil. Näiteks võid oma saidi CSS-le lisada järgmised kirjed:

pre {
overflow-x: auto; /* Use horizontal scroller if needed; for Firefox 2, not needed in Firefox 3 */
white-space: pre-wrap; /* css-3 */
white-space: -moz-pre-wrap !important; /* Mozilla, since 1999 */
white-space: -pre-wrap; /* Opera 4-6 */
white-space: -o-pre-wrap; /* Opera 7 */
/* width: 99%; */
word-wrap: break-word; /* Internet Explorer 5.5+ */
}

Nüüd peaks töötav kood kenasti ka su postituse leheküljele ära mahtuma. Kui Notepadiga sarnane MonoSpace kirjatüüp ei meeldi, võid siia lisada täiendavaid stiilielemente fondi, taustavärvi jne kujundamiseks oma maitse järgi.

Kas teadsid?

GV — Mon, 06 Oct 2008 22:53:41 +0000

Kas teadsid, et esimese rämpsposti saatmisest möödub tänavu 30-aastat ning isekopeeruva viiruse esimestest pahategudest 20-aastat? Põgus ülevaade internetiga seotud ajaloolistest faktidest siin:

1969 – käivitus esimene 4 kasutajaga arvutivõrk ARPANET`is (interneti eelkäija)
1970 – saadeti esimene e-post
1972 – võeti kasutusele @ sümbol
1973 – loodi esimene rahvusvaheline võrguühendus
1978 – saadeti esimene rämpspost
1982 – kasutati esmakordselt nime Internet
1983 – 1. jaanuari, mil ARPANET läks üle TCP/IP protokollile, loetakse Interneti sünnipäevaks
1985 – registreeriti maailma esimesed 6 domeeni:

15-Mar-1985 SYMBOLICS.COM
24-Apr-1985 BBN.COM
24-May-1985 THINK.COM
11-Jul-1985 MCC.COM
30-Sep-1985 DEC.COM
07-Nov-1985 NORTHROP.COM

1988 – esimene worm-tüüpi (isekopeeruv) viirus nakatas 6000 internetikasutajat
1992 – loodi World Wide Web ehk WWW, internet jõudis laiema avalikkuseni
1992 – loodi esimene otsingumootor Veronica
1992 – käivitati esimene rahvusvaheline internetiühendus Eesti ja muu maailma vahel
1992 – registreeriti esmakordselt .ee domeen, esimesed domeeninimed olid:

KBFI.EE
GOODWIN.EE
ORG.EE
EII.EE
FSOI.EE
EBC.EE
OBS.EE
POSTIMEES.EE
IOC.EE

2008 – Emakeele seltsi keeletoimkond leiab, et lisaks arvutivõrgule nimega Internet, on paralleelselt olemas üldisem võrgustiku mõiste, mida laensõnaga samuti internetiks nimetatakse ja mis oli tuntud enne ülemaailmsele arvutivõrgule Interneti nime andmist. Seega loetakse nüüdsest (täpsemalt alates 30.06.2008 ) korrektseks internet nii suure kui väikese algustähega kirjutatuna.