The Nielsen Company korraldab juba mitmendat aastat regulaarset uuringut MegaView Retail. Muuhulgas mõõdab uuring ka e-kaubanduses sooritatavate ostude suhet (conversion rate) e-poe külastajate (unique visitors) hulgas. Uuringusse sattumise eeltingimuseks oli vähemalt 500 000 unikaalset külastajat kuus, seega väikestest numbritest tingitud statistilised anomaaliad peaksid olema kenasti välja triigitud. Viimane tulemus pärineb jaanuarist 2010 ning selle TOP 10 näeb välja nii:

Lisame juurde sarnase edetabelid aastatest 2009 ja 2008:

Nagu näha, küünivad parimad 50%-ni ning esikümme lõpetatakse 15% ümbruses. Tasub ka tähelepanu pöörata, et enamik top tulemusi näidanuid vahetuvad aastast aastasse st selline tase ei ole normaalse tegevuse korral jätkusuutlik.

Teine oluline seik, et kõige kõrgemat ostjate osakaalu näitavad reeglina valdavalt püsiklientidele orienteeritud keskkonnad – nt Schwan`s pakub toidukaupade kojutoimetamist, Amway klientuuri moodustavad võrkturustusketi edasimüüjad jne.

Tavapärased e-poed suudavad ostjateks “konverteerida” reeglina ca 2% külastajatest. Suurem osa edukalt toimivaid veebipoode tegutsevad tasemel 2-5%, vaid vähestel õnnestub saavutada kõrgem klientide osakaal. Reaalselt umbes selliste näitajatega peaksid e-kaubanduse tegevusplaanides arvestama, mis muidugi ei tähenda, et siin peaks lõpetama arenduse, paremaks minna saab alati.

Pikemalt e-poodidest Äripäeva e-kaubanduse seminaril.

Infoühiskonna teenuse seaduse muudatused on küll jätkuvalt plaanis ja diskussiooni objektiks, ent hetkel käib alles avalik arvamuste kogumine. Ka sina saad oma arvamust avaldada Osalusveebis kuni 15.12.2008 ning saadud tagasisidet võidakse kasutada vastava eelnõu väljatöötamisel. Meenutame, et teema tõstis päevakorda õiguskantsler Indrek Tederi alles juunis 2008. Õiguskantsleri hinnangul on praegune seadus liiga mitmetitõlgendatav ning ei vasta eraelu kaitsvatele eurodirektiividele. Kui keegi väidab või annab mõista, et ta teab, millal võimalik muudatuste ja täienduste eelnõu valmib, kui kaua seda menetletakse, millal uus redaktsioon lõpuks vastu võetakse ja mis ajal see jõustub, on tegu teadliku ja otsese valega.

Täna kehtib endiselt alates 01.01.2008 jõustunud Infoühiskonna teenuse seaduse redaktsioon ja ilmselgelt jääb see kehtima kuni võimalike muudatuste jõustumiseni. Siin veelkord link adekvaatsele redaktsioonile.

Mõistagi ei leia Äripäeva lehekülgedelt veel ühtegi teemakohast selgitust ega kommentaari

Tere!

Pöördun Teie poole nõusoleku saamiseks. Nimelt eeldab järgmisest aastast karmistuv infoühiskonna teenuste seadus, et e-postiga saadetaval infol ja pakkumistel oleks saaja nõusolek. Oleme Teile varem Äripäevast infot saatnud ja ühel hetkel olete teavitanud meid sellest loobumisest, nüüd küsime Teie soovid info osas veel kord üle.

Kinnituse (või keeldumise) saate anda SIIN

Tänutäheks loosime kuni 7. detsembrini 2008 info saamiseks nõustujate vahel välja osalemisvõimaluse Mare Porgi menukale juhtimiskoolitusele „Inimsuhete keerukus ja lihtsus. Miks me nii käitume?“.

Ootame vastust hiljemalt 7. detsembriks 2008.

Parimate soovidega
Meelis Mandel
Äripäeva peatoimetaja
m.mandel@aripaev.ee
———————————————————————————————————————
Kiri on saadetud rämpspostist juba keeldunud inimestele, ent selles küsitakse edaspidistest postitustest loobumise kinnitamiseks… saaja ees- ning perekonnanime, meiliaadressi ja telefoni. Nii “ei” kui “jah” vastuse kinnitamiseks pakutakse vormi, milles kontaktandmed on tärniga märgistatud kui kohustuslikud väljad:

Tõeliselt kurioosne lähenemine, aga mitte ainult. Postitus saabus teiste hulgas eraisikute aadressidele. Võiks ju märgata ka Infoühiskonna teenuse seaduse § 6 lg. 4, mida ei ole võimalik kaksipidi mõista:

(4) Adressaadi keeldumise korral ei tohi teenuse osutaja digitaalkujul kommertsteadaandeid temale edastada.

Seejuures lg. 1 ei jäta ka võimalust väita, et “nõusoleku küsimine info edastamiseks” ei ole kommertsteadaanne:

(1) Kommertsteadaanne on igat liiki teabe edastus, mis on kavandatud otseselt või kaudselt edendama teenuse osutaja nimel kaupade või teenuste pakkumist või tõstma teenuse osutaja mainet.

Juhtivale majanduslehele sobilikust ärikultuurist ei tahaks siinkohal rääkima hakata.

Kummaliselt libe tee valiti ka puht turunduslikult mõeldes. Siiani olen kuulnud vaid kolme nimetaja alla mahtuvaid reaktsioone: naeruväärne, ebameeldiv, üsna ükskõik. Kas mõni neist kategooriatest oli eesmärk? Nagu alati peitub saatan detailides. Pole ju keeruline paluda vastata vaid nõustujatel ja pakkuda selle eest auhinda, ent jätta kindlad keeldujad rahule. Milleks lasta neil veel midagi veel täita ja spämmimisega tekitatud ebameeldivaid emotsioone duubeldada? Ilma nõusolekuta postitamine niikuinii kaua jätkuda ei saa… Ka vabandus tülitamise pärast oleks omal kohal.

Kirjad on saadetud kasutades mail2market professionaalset e-posti turunduse platvormi. Tõenäoliselt raporteeritakse kampaania tulemusena korralikku avamise ja klikkimise protsenti. Selliseid mõõdikuid ei tasu võtta õnnestumise näitajana, kui suurem osa kirja lugejaid sind mõttes pikale teele saadavad.

Ehk kedagi huvitab:

Hetkel Eestis kehtiv Infoühiskonna teenuse seadus
USA The CAN-SPAM Act: Requirements for Commercial Emailers

Majanduse kõrghetkedel klient “väärtustab aega”. Hind võib olla pisut kõrgem, ent “aeg on raha” ja pisut odavama hinna pärast ei viitsi paar kvartalit kaugemal olevasse ärisse minema hakata. Ostud tehakse kohe, “enne kui hind jälle tõuseb” või “keegi väärt kraami eest ära rabab”. Ettevõtetes mõeldakse peamiselt tehingu lõpetamisele “veel selle kvartali eelarves”, preemiatele ning aktsionäride ja ülemuste rõõmustamisele heade uudistega.

Praegustel aegadel ostetakse ainult “sigasoodsalt”. Kui hind ei kvalifitseeru klassi “äss pakkumine”, pole kusagile kiiret. Ootame, vaatame – küll tekib soodsam võimalus…

Soodustused aitavad müüa, ent allahindluste tegemine pole nii lihtne kui esmapilgul tundub. Ei saa lihtsalt kõigel valimatult hinda langetada. Kui kogu aeg kehtib “eripakkumine”, siis ei mõju see enam soodustusena. Pigem saab klient sõnumi, et su toode või teenus on ülehinnatud ja seda ei kannatagi kallimalt osta. Lisaks jääb alati turule ostjaid, kes oleksid meeleldi valmis maksma ka kõrgemat hinda – neile odavamalt müües kaotad lihtsalt raha.

Kogu asja tuumaks on küsimus “kas sa ostad, kui annan hinnas alla?” Allahindlus ei mõju kuidagi kliendile, kes üldse pakutava vastu huvi ei tunne. Soodustuse kõige olulisem eesmärk on aidata otsustada neil, kellel on olemas huvi, ent keda praegune hind paneb kõhklema või ostu edasi lükkama.

Anna müügipersonalile õigus paindlikult soodustust pakkuda kui klient on huvitatud, ent kõhkleb. “Ok, broneeri/telli/osta kohe ja ma teen sulle veel 10% alla”. Poemüüjal või müügiesindajal võiks olla varuks personaalsed sooduskupongid, mida kõhklevate klientidega suheldes kasutada. Kupongile võiks müügiesindaja (soovitavalt käsitsi) kirjutada nii allahindluse suuruse kui kehtivuse kuupäeva.

Kindlasti ei ole hinna langetamine midagi sellist, mida ükski äri hea meelega teeb. Ent keerulistel aegadel on ka valikud keerulised. Sa kas oled hinnas paindlik või jääd kliendist ilma.

Seth Godin: Creating a clearance sale culture

Internetis on võimalik artiklite avaldamiseks leida võimalusi mõnevõrra lihtsamalt kui trükimeedias. On olemas rida spetsiaalseid veebikeskkondi, mis avaldavad artikleid ja lubavad materjali vabalt kopeerida ning kasutata näiteks kodulehtede sisu täiendamisel. Reeglina peab ainsa piiranguna autoriinfo (sh selle juures olev link autori kodulehele) jääma muutumatuks. Tuntuima sellise artiklite kogumi leiad aadressilt ezinearticles.com, kohalikuks analoogiks on Peep Laja poolt maale toodud artiklid.eu.

Internetiturunduse ja otsingumootoritele optimeerimise instrumendina aitavad levivad artiklid suurendada autori kodulehele sisenevate viidete arvu. Iga link võib tuua täiendavaid külastajaid, sisenevate linkide arv on ka üks kõige olulisemaid tegureid positsiooni parandamisel otsingumootorites. Samas tasub tähelepanu pöörata, et internetis on artiklite kirjutamisel ning levitamisel oma spetsiifika. Siin 10 nippi, mis aitavad sul artikliturundusest maksimumi võtta:

1. Kirjuta erinevaid artikleid. Ära kopeeri, kirjuta originaalartikkel igale erinevale artikliturunduse veebilehtedele. See nõuab küll rohkem tööd, ent tasub end ära. Otsingumootorid püüavad sama sisuga lehti mitte indekseerida, seepärast ei ole korduvalt avaldatud artikli koopiad üldjuhul otsingumootorites leitavad. Indekseerimata lehtedelt saadavatel linkidel puudub kahjuks väärtus. Ära arvesta, et su artikli sisu liiga palju kopeeritakse, peamise kasuteguri annab originaali avaldamine.
2. Sisu loeb. Ära kirjuta ainult otsingumootoritele, kirjuta ikka eelkõige lugejale. Paku talle väärtuslikku informatsiooni. Any publicity is good publicity reegel küll kehtib, ent nii nagu artiklite abil on võimalik oma mainet eksperdina tõsta, on suure hulga sisutute tekstide avaldamisega võimalik ka reputatsiooni kahjustada. Lugeja kulutab oma aega, paku talle selle eest midagi väärtuslikku.
3. Kirjutades inimestele arvesta ka robotitega. Kui artikli pealkiri ning sisu sisaldavad õigeid märksõnu, võib ka artikliturunduse veebis avaldatud tekst saavutada otsingumootorites head positsioonid ning tuua su kodulehele sel teel täiendavaid külastajaid.
4. Parim artikli pikkus on orienteeruvalt 500-700 sõna. Kui öelda on palju rohkem, kirjuta ühe pika asemel parem mitu lühemat artiklit, vastasel korral ei ole tekst internetis kõige lugejasõbralikum. Ära kirjuta ka palju lühemalt – oluliselt lühem tekst jääb sisuliselt hõredaks. Vähem 250 sõna puhul ei pruugi otsingumootorid teksti indekseerimiseks piisavalt kaalukaks pidada.
5. Ära unusta, et internetis inimene mitte ei loe, vaid skaneerib teksti. Kasuta lühemaid lauseid, liigenda tekst lõikudeks, rõhuta. Vajadusel lisa vahepealkirjad.
6. Kui avaldad artikli ka oma kodulehel, lisa mujal avaldatud versiooni juurest kindlasti viide ka konkreetsele originaalversiooni lehele. Kui sama sisuga tekst esineb erinevatel lehtedel, püüavad otsingumootorid tuvastada originaalversiooni ning annavad sellele kõrgeima väärtuse. Kui viitad artikli juurest näiteks ainult oma veebi avalehele, võib otsingumootor pidada originaaliks artikliturunduse lehel avaldatud eksemplari ning su kodulehe PageRank ning ning nähtavus otsingumootorites kannatab.
7. Ära viita oma veebist artikliturunduse lehele tagasi. Linkide vahetamine devalveerib otsingumootorite silmis sealt saadud viidet oluliselt.
8. Võimalusel kasuta oma kodulehele viitamisel alati ankurtekstiga linki. Näiteks link meie firma kodulehele märksõnaga internetiturundus on meile SEO aspektist palju väärtuslikum kui lihtsalt viide veebiaadressile www.frontpage.ee või firma nimele Frontpage OÜ.
9. Võimalusel lingi oma kodulehele artikli põhiteksti seest, mitte ainult autoriinfo osast artikli alt. Google annab teksti seest antud viidetele suurema kaalu kui lehe alaosast saadud linkidele. Mida lähemal teksti algusele link asub, seda suurem on tema väärtus SEO seisukohast.
10. Kui postitad väga palju artikleid erinevatesse veebidesse, varieeri kindlasti kodulehele viitavate linkide ankurteksti. Liiga palju ühe märksõnaga viiteid teeb su veebi lingiprofiili ebaloomulikuks ning võib käivitada Google spämmifiltrid. Tulemuseks võib olla karistus ja kodulehe positsiooni parandamise asemel saavutad hoopis positsiooni langemise otsingumootorites. Kuni paarikümne artikli korral seda muret ei ole, ent kui tõeliselt hoogu satud, tasub pisiasjades hoolikas olla.

Kui vajad lisainfot või abi artiklite kirjutamisel ning levitamisel, saame aidata nii nõu kui tegevustega. Vahedat sulejooksu!

Erinevate allikate andmed võivad mõneti erineda, ent sõltumata täpsetest numbritest on interneti tähtsus turismiturunduses ilmne. Forrester Research prognoosi kohaselt peaks aastaks 2010 toimuma 46% kõigist turismisektori B2C müügitehingutest internetis. Travel Daily News väitel võiks see näitaja USA-s ulatuda koguni 54%-ni. Prognoos näeb graafiliselt välja nii:

Internetikasutaja käitumist ja selle eripärasid reisimisega seotud info hankimisel on küllalt palju uuritud. Kahjuks pärinevad andmed mõistetavatel põhjustel Põhja-Ameerika turult, paralleelide tõmbamisel kohalike oludega tuleb arvestada mõneaastase mahajäämusega. Järgnevalt mõned huvitavamad nopped erinevate allikate uuringutulemustest:

• 79% turistidest kasutab info hankimiseks interneti abi ning 55% nendest sooritab internetis ka ostu või broneeringu. (Forrester Research)
• Online broneerijatest 34% teeb kõik vajalikud broneeringud internetis (lennupiletid, hotell, autorent, reisipakett jne) ning 78% broneerib internetis enam kui pool vajalikest teenustest. (Travel Industry Association of America)
• 66% puhkusereisi planeerijatest, kes soovivad sihtkohta jõuda lennukiga ning ööbida hotellis, kasutavad internetti ainsa infoallikana. (Randall Travel Marketing)
• Kõige kiirema kasvuga segment turismiturunduses internetis on hotellide turundus, mis võtab esikoha kuni 2006. aastani kiireimat kasvu näidanud lennureisidelt. (Travel Daily News)
• Turismiteenuste turu areng internetis ületas kuni 2005. aastani internetikaubanduse keskmist kasvu, ent alates 2005. aastast jääb valdkonna kasv kesmisest maha. Kui 2003. aastal kasvas turismiteenuste müük internetis 40%, siis 2007 aastal oli kasv vaid 18%. Kogu e-kaubanduse vastavad näitajad olid 26% ja 19%. Seni kiireimat arengut näidanud segment on jõudnud küpsusfaasi. (eMarketer)
• Külastajaid häirivad reklaamid, hüpikaknad ja lingid üheks oluliseks põhjuseks, miks viimastel aastatel turismiinfo hankimine ning reisi planeerimine internetis enam ei kasva. Risustamine müraga ning pealetükkivus e-turunduses viidavad aega ja häirivad teenusepakkujate kodulehtedelt adekvaatse info leidmist. (Yankelovitch, Inc)
• 2005. aastal olid reisi planeerimisel enim kasutatud infoallikateks internetis online-reisibüroode kodulehed (67%) ning tihedalt nende kannul otsingumootorid (64%). Järgnesid konkreetsete teenusepakkujate kodulehed (lennufirma, hotell, autorendifirma jne 54%) ning sihtkohta tutvustavad veebilehed (46%). (Travel Industry Association of America)
• Kõige enam otsitakse internetist infot hotellide ja nende hindade kohta (50%), järgnevad sihtkohaga tutvumine (46%), info lendude kohta (39%), reisikorraldaja info (24%) ning autorendi võimaluste ja hindade leidmine (12%). (Burst Media)
• Kõige kiiremini kasvas turistidele vajaliku info leidmisel otsingumootorite (61%) ning sihtkohta tutvustavate veebide (54%) populaarsus. (Travel Industry Association of America)
• Olulisimad tegurid, mida turist teenusepakkuja kodulehel hindab on lennu, majutuse või rendiauto saadavuse ning hindade info (55%), sihtkoha info (50%), eri- ja sooduspakkumiste olemasolu (49%). (Burst Media)
• Naised peavad eripakkumiste olemasolu tähtsamaks kui mehed (55% vs 45%) ning 55-aastaste ja eakamate turistide poolehoiu võitmisel on eriti oluline sihtkoha tutvustus (57%). (Burst Media)
• Naised moodustavad suurema osa internetis puhkusereisi planeerijatest (56%) ning broneerijatest (55%). Samas näiteks ärireisi internetis planeerijatest 54% ning broneerijatest 59% moodustavad mehed. Reisi planeerib internetis pigem kõrgema haridusega ning abielus turist. (Travel Industry Association of America)
• Tasuline reklaam ei ole ostuotsuse olulisemate mõjutajate seas. Kõige suurema tõenäosusega reageerib turist positiivselt loomulikele tulemustele otsingumootorites (36%), sõbra või kolleegi poolt e-postile saadetud soovitusele (34%), viitele külastatud veebist mõnele muule asjakohasele ja huvitavale kodulehele (26%) ning e-postile või uudiskirjale, mille saajaks ta ise on end registreeritud. Kõige edukamalt mõjuvad need kommunikatsioonivahendid sagedastele reisijatele. (Travel Industry Association of America)
• 44% internetti kasutavatest turistidest on end registreerinud mõne reisiteenuse pakkuja uudiskirja või e-posti teel saadetavate pakkumiste nimekirja. (Travel Industry Association of America)
• 83,2% turismisektori turundajatest pidas 2007. aastal kõige olulisemaks e-turunduse instrumendiks meilipostitusi. (Datran Media)
• E-maili kampaaniad suudavad stimuleerida etteplaneerimata reiside ostu. Promotsioon töötab. 12% reisijatest on tänu e-posti teel saadud soodustusele või pakkumisele käinud mõnel reisil, mida nad ilma pakkumiseta ei oleks ostnud. (Travel Industry Association of America)
• Reisiga seonduvat infot otsitakse tavalisest põhjalikumalt. Turismiinfo hankimisel otsingumootoritest sisaldab päring reeglina 3 märksõna, samal ajal kui keskmine otsing piirdub 2,6 sõnaga. Reisiga seonduvalt tehakse ühe sessiooni käigus 3 otsingut, muudel juhtudel on keskmine näitaja 2,3. Ühe otsingu käigus külastab reisi planeerija 2,1 lehekülge, mis on märgatavalt enam kui tavapäraselt kesmiselt külastatav 1,7 lehekülge. (The Travel and Tourism Research Association)
• Kõige sagedamini (46% ehk siis peaagu pooltel juhtudel) sisaldab turismiteenuste otsing linna nime. Riigi nime osakaal on 15% ning kaart, konkreetse hotelli nimi või tegevuse/ajaveetmisvõimaluse nimetus sisaldub otsingus 11% juhtudest. USA-s lisandub 26% otsingutest ka osariigi nimi (The Travel and Tourism Research Association). Peaks ilmselt eeldama, et maakond/osariik/territoriaalne üksus on oluline ka teiste suuremate ning tuntava maakondliku identiteediga riikide puhul (Prantsusmaal Burgundia, Itaalias Sitsiilia, Hispaanias Kataloonia jne). Eestis võiks eraldi piirkondadena mingil määral otsingutele mõju avaldada näiteks Virumaa, Saaremaa ja Hiiumaa.
• Turismiga seotud otsingutes eksisteerib “zoom” efekt – päringut modifitseerides katsetatakse tulemusi erinevalt geograafiliselt tasandilt.  See tähendab, et ühe otsingusessiooni raames proovib turist arvestatava tõenäosusega läbi näiteks kombinatsioonid “hotel in Kuressaare”, “hotel in Saaremaa” ja “accommodation in Estonia”. (The Travel and Tourism Research Association)

Eestis on küll e-kaubanduse osakaal USA turuga võrreldes minimaalne (Netikuller.ee tellitud uuringu andmeil vaid 1% vs näiteks USA 7% ja Suurbritannia 15%), ent vaevalt sellele tuginedes maksab siinses turismis interneti tähtsust alahinnata. Äärmisel juhul võime ehk eeldada, et siseturismi puhul jäävad näitajad siin toodud USA analoogidele märgatavalt alla. Suundumused näitavad siiski selget tõusutrendi ja välisturist planeerib reisi niikuinii eestlase internetikasutusest sõltumatult. Kui turismisektori ettevõte alahindab internetiturunduse võimalusi, jääb orienteeruvalt 50% potentsiaalsest turust piisava tähelepanuta.

Lähemalt SEO teenuste kohta.

Hiljutine kogemus. Postkasti laekus meil, mille sisuks “saadame Teile OÜ XYZ tutvustuse, kuna oleme huvitatud pakkuma oma kvaliteetseid teenuseid”. Juures mõistagi toekas müügiargumentide ning püsiklientide nimekiri, postitatud “lugupidamisega ja meeldivale koostööle lootma jäädes”. Juhuslikult vajasime parajasti pakutud teenuseid ning saatsin teenusepakkujale hinnapäringu.

Aeg möödus ja loobusin juba pakkumist ootamast, ligi 2 nädalat hiljem siiski laekus vastus: “Kahjuks ei ole meil otstarbekas Teile pakkumist teha, kuna teenuste hind oleks Teie jaoks liiga kallis.” Seekord saadetud vaid “lugupidamisega”, koostöösoov oli kadunud.

Kokkuvõttes ei ilmutanud OÜ XYZ selliselt mingit lugupidamist ning raiskas nii minu kui iseenda müügiesindaja aega. Järgmisi päringuid teenuste kohta, mida see ettevõte samuti pakub ning millele neil ilmselt “oleks otstarbekas pakkumine teha”, ei ole minul kuigi huvitav neile saata. Firma nimi pole siinkohal tähtis, tegu on mingil määral tüüpjuhtumiga ning kasumit taotlevaid mitteturundusühinguid on teisigi.

Milline võiks olla kokkuvõte ja praktiline näpunäide?

• Tee kodutöö ära. E-post pakub võimalust küllalt täpseks sihtimiseks. Ka hajusa kampaania korral saad andmebaasist välja selekteerida adressaadid, kelle asukoht, firma käive, töötajate arv või mistahes muu teadaolev näitaja ei sobi pakutava teenusega.
• Vasta e-posti teel tulnud päringule 24 tunni jooksul. Kui kalkulatsioonid või muu lõpliku vastuse koostamiseks vajalik eeltöö võtab kauem aega, teavita 24 h jooksul vastuse saatmise tähtajast.
• Ära otsusta kliendi eest. See on üks enamlevinud vigu. Viisakas, ent tõepoolest kallivõitu pakkumine on igal juhul parem lahendus. Vajadusel võib täiendavalt selgitada, millega hinnatase on põhjendatud ning pakkuda muid teenuseid. Klient teeb valiku ainult talle endale teadaolevate kriteeriumite järgi.
• Lõpeta olukord kliendile positiivse emotsiooniga. Kui tõepoolest ei ole talle võimalik soovitud teenust pakkuda, on omal kohal vabandus ja emotsionaalne kompensatsioon. Paku kliendile näiteks soodustust muude teenuste tellimisel. Käsitle probleemi kui võimalust – turundusliku tulemuse määrab mitte probleemi olemasolu (keegi pole täiuslik), vaid selle lahendamine. Ära unusta näidata, et endiselt jagub nii lugupidamist kui koostöösoovi.

On kaks põhjust, miks teemat siin puudutada. Esiteks peetakse Obama edu üheks olulisemaks alustalaks edukat internetiturundust. Demokraatide kandidaadi toetuseks on käivitatud sisuliselt kogu e-turunduse ja mobiilse turunduse arsenal. Obama kampaania heaks kogutakse raha internetis, miljonid inimesed on ühinenud tema MySpace toetajate kommuuniga, viirusturunduse levitajatena töötavad nii YouTube, SMS kui e-post, loomulikult on lisaks tavalisele (me ju võime nimetada kodulehele integreeritud e-poodi, blogi, pooldajate värbamist, sponsorsummade kogumist ja paljut muud tavaliseks, eksole) kodulehele barackobama.com kasutuses ka obamamobile.mobi jne. Pikemalt on Obama edukast kampaaniast internetis juba teel demokraatide kandidaadiks kirjutanud bbc ja wired.

Teiseks ootavad meidki järgmise aasta juunis Euroopa Parlamendi valimised ning oktoobris Kohalike omavalitsuste valimised. Kampaania juba käib ning paistab, et internetil saab olema siingi senisest olulisem roll. Pole keeruline arvata, millise erakonna lippu kannab viirusena levitatav mäng Juhi nagu Ansip. Kas Goebbels oleks Eesti propagandaministri portfellile ainus ja kindel kandidaat?

Web 2.0 ajastul saame õnneks pilgu heita ka saavutatud edu telgitagustele. Kevadest saadik on ERAL foorumis järjekindlalt reklaamitegijatele ideeloome arendamise retsepte ja soovitusi jagatud:

Kuna mitmete kuude jooksul pole keegi modereerimiseks vajadust leidnud, eeldame, et pakutud ideed on läinud täie ette ning seks müüb ühel, teisel või kolmandal moel endiselt. Lisaks on ärksama turundusmõtlemisega firmad teadlikud blogi turunduslikust potentsiaalist, loomulikult kuulub ka Age McCann teravamate pliiatsite hulka ning suunab külastaja oma veebi avalehelt muuhulgas blogi uurima. Agentuuri ajaveebis saame taas korra kinnitust sellest, kuidas loomingulist potentsiaali paremini avada:

Ühineme õnnitlustega nii kogu reklaamikommuunile kui Age McCann võidukale loovtiimile. Internetiturunduse mätta otsast vaadates… head sõbrad, võtke oma veebides midagi ette